Oh jessus maria küll..kui ukse avasin siis tormas sisse üks nälginud kassipoeg..oh aeg küll ribid kõik olid näha..viisin siis talle piima esikusse ja võtsin korraks sülle, et vaadata kas kirpe ka on..tundsin kohe käe peal midagi hüppamas..läksin ruttu tuppa, et prillid ees uurida seda väikest looma ja väikseid kirpe kuid kassid mõlemad tormasid mulle järele..no seda targem - meie pikakarvalisel kirbud veel puuduvad !?..sain selle pojakese kuidagi välja tõsta...kuid juba ihu sügeleb...võtsin riided seljast ja läksin aadama ülikonnas neid õue kloppima siis vaatas naabrimees üle aia ja ütles "tere", seisin kui soolasammas ja lasin oma vanainimese ilusat keha imetleda siis äkki kiljatasin ta tormasin koos kasside ja kirpudega tuppa tagasi ....ah seda jama ei oskagi kirjeldada...aga nüüd sügame kassiga ennast võidu ja mis seal põranda vaipkattetes võib veel olla!?
Ma ei tea kuhu mis mürki panna, kassile küll kõrva taha, aga kuhu endale?vist tutile ja pähe, sest kirbud elavad ju ikka karvades Ja kuidas prillid ees need väikesed loomad vaipadest kätte saada?
Juuksed on hirmust püsti ja meel kurb
Aga see hulkuv kassipojake ootab ukse taga ja ma ei tea mis teha..kas kutsuda need loomapüüdjad selle väetile nälginud olendile või püüda vaadata, kas kass on isane, siis hariks ta puhtaks ja jätaks ta seltsiks Kittyle, sest Kitty oli ta vastu nii sõbralik ja mängulembeline..siis oleks mul varsti ju kassikasvandus, ei see ei lähe
Aga Kitty peab vist kuuma veega üle valama....ei ta ajab sõrad vastu.. Helistan L-e, las toob kirbu mürki....aga see pojakene seal ukse taga nii kurvalt südantlõhestavalt mjäub - mida küll teha!?
Eile oli nii ilus romantiline käik noorusesse - käisime käsikäes üles ja alla mäest---aga täna kohe hommikul vara sellised negatiivsed emotsioonid....ei noh elu ju lainetab
armast päevakest!
reede, 28. veebruar 2014
neljapäev, 27. veebruar 2014
tiivarips
Mehed panid Kuutsemäele viimast võtma, no ega minagi siis haige enam saa olla..jalad selga ja oma targa sõbraga kohtuma! Mis saab ilusamat olla kui kohtuda oma nooruspõlve kallimaga ja veel Sõbra pubis....
Aeg lendab kiirelt ja kuidagi vähe aega jääb oma sõprade jaoks..kuid aega peab lihtsalt võtma ja on inimesi, kes eluaeg sulle meeldivad ja kelle seltsi sa naudid.....mis teha mis teha ega mitme mehega ei saa korraga ju koos elada.... on ka selliseid, kes katsuvad su kätt ja vaatavad sügavalt silma ja keda sa tunned juba ammu-ammu...olgu see siis tiivarips või midagi muud aga mina arvan küll, et nii hea on, kui inimesel on sõpru kelle seltsi ta naudib ja kes kunagi-kunagi ei unune...elu on ju üks ja ei saa peast visata inimesi, kes on sinu jaoks ideaalsed ja tarkad..kohtumine nendega rikastab ka sind....
Aeg möödub kiirelt tagasi ei pöördu
on jälle kevad meie ukse ees
nüüd hindan rohkem seda mis on möödun´d
ja inimese ilu näen ta sees
on armsad mulle vihmasajud tuuled
ma naudin kevadisi parkiteid
ja armusõnu sosistavad huuled
-eks igaüks meist vaja neid.....
suur kallistus kõigile!
Aeg lendab kiirelt ja kuidagi vähe aega jääb oma sõprade jaoks..kuid aega peab lihtsalt võtma ja on inimesi, kes eluaeg sulle meeldivad ja kelle seltsi sa naudid.....mis teha mis teha ega mitme mehega ei saa korraga ju koos elada.... on ka selliseid, kes katsuvad su kätt ja vaatavad sügavalt silma ja keda sa tunned juba ammu-ammu...olgu see siis tiivarips või midagi muud aga mina arvan küll, et nii hea on, kui inimesel on sõpru kelle seltsi ta naudib ja kes kunagi-kunagi ei unune...elu on ju üks ja ei saa peast visata inimesi, kes on sinu jaoks ideaalsed ja tarkad..kohtumine nendega rikastab ka sind....
on jälle kevad meie ukse ees
nüüd hindan rohkem seda mis on möödun´d
ja inimese ilu näen ta sees
on armsad mulle vihmasajud tuuled
ma naudin kevadisi parkiteid
ja armusõnu sosistavad huuled
-eks igaüks meist vaja neid.....
suur kallistus kõigile!
kolmapäev, 26. veebruar 2014
minu põetaja
Kitty mängis mu põetajat kui ma haige olin ja tal on tõesti ravivõimed olemas, aitas mind paari päevaga voodist välja, ei tohi unustada muidugi ka L teeneid
ja kui kiisut veel õrnalt paitada ja veidi sügada siis oli ravitoime vastastikune.....n.ö. vahetasime omavahel aurasid...aga kui tähelepanelikult vaadata siis näib, et Kitty tundis lausa neegrimõnu... ka minu süda töötas kui kellavärk tundes kassikest rinnal pikutamas ja nurru löömas... Ei noh , loomad on inimestele ikka suured sõbrad ja ravitsejad....see on kindel mis kindel
pai ka teile
teisipäev, 25. veebruar 2014
Supilinnast
Tegin suusatamas käies ka mõned pildid supilinnast.... samuti armas Tartu linnaosake
uued majad on ilusasti sobitatud selle linnaosa miljöösse....Lembitu lapsepõlv möödus siin ja tal on supilinnaga seotud oma mälestused..aga kõige rohkem meeldis talle lapsepõlves Emajões ujumine...eks ikka jõe ääres ole tore elada..
mina tegin jalutust ja sain kohe hea kaifi
See oli enne mu haigust, aga nüüd tasapisi paranen ja naudin juba õues pingil istudes päikest
Nii ilusad ilmad, lausa lust !
uued majad on ilusasti sobitatud selle linnaosa miljöösse....Lembitu lapsepõlv möödus siin ja tal on supilinnaga seotud oma mälestused..aga kõige rohkem meeldis talle lapsepõlves Emajões ujumine...eks ikka jõe ääres ole tore elada..
mina tegin jalutust ja sain kohe hea kaifi
See oli enne mu haigust, aga nüüd tasapisi paranen ja naudin juba õues pingil istudes päikest
Nii ilusad ilmad, lausa lust !
pühapäev, 23. veebruar 2014
ma põen
Kuigi Eesti sünnipäev on homme ja ümberringi kõik nii positiivne on minule kõik haigused kallale
karanud (kaelaradikuliit lõi jälle välja ja teeb põrgupiina, liigesed viskasid ennast paiste ja valutavad, bronhiidil tuli meelde, et pole ammu mind külastanud jne.) ja murdsid mind lausa pikali voodi...noh nutta tahaks nagu ka veel - põhjuseid leidub alati...
oh siin ma siis nüüd olen ja isegi kass ei tule mind lohutama ja valusid leevendama ..mis teha, mis teha - selline on elu! Ei ole ka oma lähedaste nägusid ammu näinud - aga kõik on tegevuses oma tööde ja õppimistega....nii see elukene meil lainetab....Ukraina pärast ma enam ei muretse, seal saavad ilma minuta hakkama....võtan kõik rohukesed sisse ja püüan magada, eks see ole kõige kasulikum mis ma teha saan..kui L töölt tuleb, ta siis lohutab ja aitab mind
vaatan rohelisi lilli see mõjub rahustavalt..
aga teile soovin Ilusat Kodumaa sünnipäeva!
karanud (kaelaradikuliit lõi jälle välja ja teeb põrgupiina, liigesed viskasid ennast paiste ja valutavad, bronhiidil tuli meelde, et pole ammu mind külastanud jne.) ja murdsid mind lausa pikali voodi...noh nutta tahaks nagu ka veel - põhjuseid leidub alati...
oh siin ma siis nüüd olen ja isegi kass ei tule mind lohutama ja valusid leevendama ..mis teha, mis teha - selline on elu! Ei ole ka oma lähedaste nägusid ammu näinud - aga kõik on tegevuses oma tööde ja õppimistega....nii see elukene meil lainetab....Ukraina pärast ma enam ei muretse, seal saavad ilma minuta hakkama....võtan kõik rohukesed sisse ja püüan magada, eks see ole kõige kasulikum mis ma teha saan..kui L töölt tuleb, ta siis lohutab ja aitab mind
vaatan rohelisi lilli see mõjub rahustavalt..
aga teile soovin Ilusat Kodumaa sünnipäeva!
laupäev, 22. veebruar 2014
vaene Ukraina
Siberis oli mul pinginaabriks Zoja, kelle ema rääkis, kuidas tuhanded (lausa miljonid) ukrainlased nälga surid kui neil Stalini käsul kõik vili ära võeti ... osa neist samuti Siberisse saadeti...Z ema oli väga hea inimene, andis mulle vahel süüa, kui mul onnikeses kohe raasugi ei olnud ja ema orjatööl oli vahel koos lehmadega kusagil steppis
nüüd kui Ukrainas selline möll käib, elan siiralt nendele inimestele kaasa..kui vaatasin DELF-s pilte president Janukovõtsi luksuslikust elust (loss ja kõikvõimalik luksus selle ümber ja sees), siis mõtlesin tõesti Zoja ja enda kannatustele....pisar tuli silma...tuli ka meelde kuidas 2-3 a. (ei mäleta) lamasime rabas memme all varjus ja ümberringi olid plahvatused ja kuulid lendasid (ka seda ei mäleta kas venelased tulid, või sakslased läksid)..igal juhul sõjast on mingi ähmane mälestus ja paanikahood siiani (muidugi kui Siber veel lisada)...mingi selline pilt on vahel ajus
vaadates sündmusi Ukrainas olen väga kurb ja pisar tihti silmas..kuidas küll seal noored mehed langevad ja ei näegi paremat elu..(on ju seal ka Zoja sugulased)
Tänu meie reporteritele (Meikar, Paris jne.) on hea ülevaade Ukrainas toimuvast...tänud neile..
Olen loomult ometi optimistlik ja elurõõmus aga mõned asja on nii ülekohtused..
Eilne esinemine hooldekodus läks hästi..inimesed olid aktiivsed, laulsid meile kaasa..tegime vahepeal nalja, ka anekdootide peale naersid mõned lausa laginal..lugesin ka mõne Runneli ja Kolla luuletuse neile..... L laulis ka üksi kitarri saatel ja rääkis samuti mõned naljad.....sügisest on uusi nooremaid inimesi sinna juurde tulnud ja nad lausa tellisid oma lemmiklaule...õnneks on mul laulude peale mälu ja saime kõik soovid rahuldatud... meid kostitati seal ka lõunaga (suured tänud neile!)
Aga täna tuli suur koorem puid, pean nüüd minema ja nendega tegelema..L tuleb ka töölt ja siis samuti appi...
kalli teile!
nüüd kui Ukrainas selline möll käib, elan siiralt nendele inimestele kaasa..kui vaatasin DELF-s pilte president Janukovõtsi luksuslikust elust (loss ja kõikvõimalik luksus selle ümber ja sees), siis mõtlesin tõesti Zoja ja enda kannatustele....pisar tuli silma...tuli ka meelde kuidas 2-3 a. (ei mäleta) lamasime rabas memme all varjus ja ümberringi olid plahvatused ja kuulid lendasid (ka seda ei mäleta kas venelased tulid, või sakslased läksid)..igal juhul sõjast on mingi ähmane mälestus ja paanikahood siiani (muidugi kui Siber veel lisada)...mingi selline pilt on vahel ajus
vaadates sündmusi Ukrainas olen väga kurb ja pisar tihti silmas..kuidas küll seal noored mehed langevad ja ei näegi paremat elu..(on ju seal ka Zoja sugulased)
Tänu meie reporteritele (Meikar, Paris jne.) on hea ülevaade Ukrainas toimuvast...tänud neile..
Olen loomult ometi optimistlik ja elurõõmus aga mõned asja on nii ülekohtused..
Eilne esinemine hooldekodus läks hästi..inimesed olid aktiivsed, laulsid meile kaasa..tegime vahepeal nalja, ka anekdootide peale naersid mõned lausa laginal..lugesin ka mõne Runneli ja Kolla luuletuse neile..... L laulis ka üksi kitarri saatel ja rääkis samuti mõned naljad.....sügisest on uusi nooremaid inimesi sinna juurde tulnud ja nad lausa tellisid oma lemmiklaule...õnneks on mul laulude peale mälu ja saime kõik soovid rahuldatud... meid kostitati seal ka lõunaga (suured tänud neile!)
Aga täna tuli suur koorem puid, pean nüüd minema ja nendega tegelema..L tuleb ka töölt ja siis samuti appi...
kalli teile!
neljapäev, 20. veebruar 2014
Ometi!
Ometi Kiievis hakkab asi rahunema, EL välisministrid saavutasid lõpuks selle, et Jan-ts on uute valimistega nõus ja kutsus oma snaiperid ja julgeolekujõud tagasi...oli kohutavalt valus vaadata kuidas inimesed surid...elu on ju kõige kallim asi siin ilmas!
Hea oli jälgida Meikari ja Repsi otseintervjuusid Kiievist... praeguks on kõik vaibunud ja Delfist ei tule ka enam midagi mis viitaks jätkuvatele kokkupõrgetele.... pealegi palju miilitsaid ja julgeoleku üksusid läks mitmetes linnades rahva poolele üle
Jumal tänatud jätkuvad rahumeelsed kõnelused ja momendil võib rahulikult magama minna...muidu muretsesin mu sõbsi Zoja sugulaste ja laste pärast...
head ööd!
Hea oli jälgida Meikari ja Repsi otseintervjuusid Kiievist... praeguks on kõik vaibunud ja Delfist ei tule ka enam midagi mis viitaks jätkuvatele kokkupõrgetele.... pealegi palju miilitsaid ja julgeoleku üksusid läks mitmetes linnades rahva poolele üle
Jumal tänatud jätkuvad rahumeelsed kõnelused ja momendil võib rahulikult magama minna...muidu muretsesin mu sõbsi Zoja sugulaste ja laste pärast...
head ööd!
keppidest
Olen neid kepikõndijaid vaadanud ja imetlenud kuid ise ei ole millegipärast veel kepikõndi teinud...nt. tänagi läksin suusatama ja kepid on selleks tõesti vajalikud. kohe tunned et ilma keppideta ei saa
Täna Tähtveres sadas lund , see tegi suusaraja heaks libedaks ja sõita oli tõesti mõnus, eile ma ei pannud isegi suuski alla vaid läbisin jalgsi terviseraja
Aga kepikõndi ma ikka ei viitsi teha, isegi ei saa aru - milleks kõndimiseks on vaja keppe kui jalad on terved... vaatamata sellele, et kepikõnni teooriast olen lugenud
ilusat õhtut!
Täna Tähtveres sadas lund , see tegi suusaraja heaks libedaks ja sõita oli tõesti mõnus, eile ma ei pannud isegi suuski alla vaid läbisin jalgsi terviseraja
Aga kepikõndi ma ikka ei viitsi teha, isegi ei saa aru - milleks kõndimiseks on vaja keppe kui jalad on terved... vaatamata sellele, et kepikõnni teooriast olen lugenud
ilusat õhtut!
kolmapäev, 19. veebruar 2014
Emajõe terviserajal
Vau kui tore oli täna terviserajal...päike säras, õhk oli nii värske...päiksesära jäi isegi pildile
kerakesed sõelusid edasi-tagasi ja pajudel olid nii armsad tibud
tegelesin veidi ka ronimisega kuid pidin alla lendama ja siis loobusin sellest lõbust
nüüd ole kõik tervislikud naudingud saanud ja lippan koju lõunauinakut tegema
ilusat päeva ka teile!
kerakesed sõelusid edasi-tagasi ja pajudel olid nii armsad tibud
tegelesin veidi ka ronimisega kuid pidin alla lendama ja siis loobusin sellest lõbust
nüüd ole kõik tervislikud naudingud saanud ja lippan koju lõunauinakut tegema
ilusat päeva ka teile!
esinema minek
Ei ma ei ole absoluutse muusikalise kuulmisega...kitarri häälestamisel kasutasin ikka ühte jupstükki, kuid sel on patareid läbi ja praegu see ei toimi
"Härmalõngas" kaasa eriti ei laulda sest seal on küllaltki eakad inimesed....peab midagi rõõmsat tegema, äkki mõni anekdoot!? Oh jama selle kava kokkupanemisega! Aga minek on ja inimestele rõõmu valmistada tahaks
lõbusat päeva ka teile!
"Härmalõngas" kaasa eriti ei laulda sest seal on küllaltki eakad inimesed....peab midagi rõõmsat tegema, äkki mõni anekdoot!? Oh jama selle kava kokkupanemisega! Aga minek on ja inimestele rõõmu valmistada tahaks
lõbusat päeva ka teile!
teisipäev, 18. veebruar 2014
vahepeal loodusesse
Ei noh selline telekavahtimine väsitab ju päris ära, tegin vahepeal suure jalutustiiru - loodust ju ka vaja nautida ja värsket õhku hingata
tegin veel mõne pildi Karlovast
hiljem puhkasin jalgu laste mänguplatsil, kuna vihma sadas siis kedagi mängimas ei olnud..aga mulle meeldib kui vihm näkku peksab ....teeb nagu nahale massaazi
suur vihmane kallistus kõigile
tegin veel mõne pildi Karlovast
hiljem puhkasin jalgu laste mänguplatsil, kuna vihma sadas siis kedagi mängimas ei olnud..aga mulle meeldib kui vihm näkku peksab ....teeb nagu nahale massaazi
suur vihmane kallistus kõigile
tugitooli olümpia
Ei saa enam tantsima ega kuhugi minna sest vaja olümpiat vaadata...L on tegevuses hoki vaatamisega, mina muidugi iluuisutamisega...kisma käib selle üle, kes enne telekasse pääseb
Ega Kyttigi telekast kaugel pole. kui vähegi pääseb siis lakub lusikat, millega ma head ja paremat söön , kuid suurematele maiustustele ta ligi küll ei pääse
kõik on teleka vahtimisega nii ametis, et ei ole aega kuurist puidki tuua rääkimata poest käimisest...seetõttu maiustused käiku lähevadki
kalli-kalli
Ega Kyttigi telekast kaugel pole. kui vähegi pääseb siis lakub lusikat, millega ma head ja paremat söön , kuid suurematele maiustustele ta ligi küll ei pääse
kõik on teleka vahtimisega nii ametis, et ei ole aega kuurist puidki tuua rääkimata poest käimisest...seetõttu maiustused käiku lähevadki
kalli-kalli
pühapäev, 16. veebruar 2014
kohutav sõna
Andestage, pühapäeva hommikuks raske teema aga mis teha - mis teha, kaela see mulle sadas...
vähk - see on haigus mis ehmatab, sest paljud pahaloomulise kasvaja vormid ei allu ju ravile .. õnneks on muidugi ka selliseid vorme mida saab ravida .. kuid kindlustunnet ikkagi selle haiguse puhul ei ole...mul on sõpru, kes põevad seda haigust juba aastaid ja on harjunud koos haigusega elama , aga nad ei ole kunagi kaitstud selle eest, et haigus uuesti ei ägeneks...
... kui kuuled jälle - olen raskelt haige siis võtab tõesti jalad nõrgaks!
Mul tuleb meelde, kuidas kõik mind ümbritsevad inimesed mulle toeks olid ja igati aitasid kui mu enda perekonnas õnnetus oli - lapse koomas olek ka kahjustused seoses raske avariiga..töökaaslased tõid lausa 25 śokolaaditahvlit kui H koomast ärkas ja esimesed sõnad mis ta ütles olid: tahan śokolaadi! Kui karke vaja oli - toodi need lausa Hiiumaalt, kui mul nutmisest silmapõletik tekkis siis oldi haiglas mu juures ja hoiti kummelikompressi peal jne.jne.
Nüüd aga minu ühel kallil toetajal on see jube haigus - kohutav! Kuidas küll mõni nii ootamatult haigestub ja ma ei saa teda aidata....oma lapsepõlves ja nooruses ma sellest julmast sõnast ei kuulnudki..
aga mis on luutuberkuloos, selle ma tunnetasin omal nahal ära ja vaevlesin aastaid olles küll üleni kipsis (nagu Anna German) või siis kipsvoodis lamades (elasin ka 2 oppi üle -sest tbrk.. kolded eemaldati luudest)...oh, need olid jubedad valud ja pikk lamamisasenedis elamine kunagises Tln. Hiiul asuvas haiglas. Milline rõõm, et ma liigun ja elan! On liigutavalt tore, et olemas ma olen!
Aga mu kallid sõbsid!? Kuidas neid küll aidata ja toeks olla?
kalli
vähk - see on haigus mis ehmatab, sest paljud pahaloomulise kasvaja vormid ei allu ju ravile .. õnneks on muidugi ka selliseid vorme mida saab ravida .. kuid kindlustunnet ikkagi selle haiguse puhul ei ole...mul on sõpru, kes põevad seda haigust juba aastaid ja on harjunud koos haigusega elama , aga nad ei ole kunagi kaitstud selle eest, et haigus uuesti ei ägeneks...
... kui kuuled jälle - olen raskelt haige siis võtab tõesti jalad nõrgaks!
Mul tuleb meelde, kuidas kõik mind ümbritsevad inimesed mulle toeks olid ja igati aitasid kui mu enda perekonnas õnnetus oli - lapse koomas olek ka kahjustused seoses raske avariiga..töökaaslased tõid lausa 25 śokolaaditahvlit kui H koomast ärkas ja esimesed sõnad mis ta ütles olid: tahan śokolaadi! Kui karke vaja oli - toodi need lausa Hiiumaalt, kui mul nutmisest silmapõletik tekkis siis oldi haiglas mu juures ja hoiti kummelikompressi peal jne.jne.
Nüüd aga minu ühel kallil toetajal on see jube haigus - kohutav! Kuidas küll mõni nii ootamatult haigestub ja ma ei saa teda aidata....oma lapsepõlves ja nooruses ma sellest julmast sõnast ei kuulnudki..
aga mis on luutuberkuloos, selle ma tunnetasin omal nahal ära ja vaevlesin aastaid olles küll üleni kipsis (nagu Anna German) või siis kipsvoodis lamades (elasin ka 2 oppi üle -sest tbrk.. kolded eemaldati luudest)...oh, need olid jubedad valud ja pikk lamamisasenedis elamine kunagises Tln. Hiiul asuvas haiglas. Milline rõõm, et ma liigun ja elan! On liigutavalt tore, et olemas ma olen!
Aga mu kallid sõbsid!? Kuidas neid küll aidata ja toeks olla?
kalli
laupäev, 15. veebruar 2014
pill pika..
Ei nüüd on küll pill pika ilu peale....peale pidustusi olin nii väsinud, et ei jõudnud koristadagi...öösel kui ärkasin siis mõtlesin, et pesen lõpuks ikka nõud ära..tulin unise peaga kandik nõudega käes ja komistasin kassi peale...lendasin suure kolinaga ja üks taldrik lendas kohe magavale L-e pähe (kuna kööki minek käib läbi magamistoa) too karjatas ja kukkus mind hurjutama, et öösel magada ka ei lasta..kass, kes oli komistamise põhjuseks ja kurja häält ka veel kuulis ehmus nii , et pani padavai minu lilleriiulitelt läbi, lilled kaardes ja mõned õied lendasid..unustasin kandiku põrandale ja tahtsin kassile nahapeale anda...kuid too loom oli kadunud nagu tina tuhka ja ise ma lendasin veel oma kalli kanna pangele (nii suurt lille polnud sügisel õuest mujale istutada nüüd jätangi ta suveks pange) pikali... siis oli lõpuks vaikus majas
siin ma nüüd istun mokk töllakil, muhk peas ja vaatan kurvalt kraanikaussi, et mitu taldrikut mul alles jäi ... ei ole isu neid enam isegi pesta
aga karvakera peseb ennast ja mõtleb mis möll see oli ja miks ma kuri olen...ju ta ka haiget sai...
Õnneks L norskab edasi..aga minul on vist PKV päeva algus - mis ma ka täna ette ei võta kõik ebaõnnestub..lähen siis oma verist mokka tohterdama...
no muidugi, blogitamise ajaks on see süütuke ka juba siin ja magab õntsat und mida teilegi soovin
siin ma nüüd istun mokk töllakil, muhk peas ja vaatan kurvalt kraanikaussi, et mitu taldrikut mul alles jäi ... ei ole isu neid enam isegi pesta
aga karvakera peseb ennast ja mõtleb mis möll see oli ja miks ma kuri olen...ju ta ka haiget sai...
Õnneks L norskab edasi..aga minul on vist PKV päeva algus - mis ma ka täna ette ei võta kõik ebaõnnestub..lähen siis oma verist mokka tohterdama...
no muidugi, blogitamise ajaks on see süütuke ka juba siin ja magab õntsat und mida teilegi soovin
reede, 14. veebruar 2014
istun ja imestan
Istun ja imestan - ma ei saa blogi kirjutamisest enam lahti?! Nagu mingi vajadus sunnib mind kirjutama ja nii palju oma eraelu teistele lugemiseks pakkuda..huvitav, kuidas ma enne elasin ja ilma kirjutamata sain hakkama...muidugi ühest küljest on tore järeltulijad loevad ja näevad millega ma tegelen, teisest küljest - kirjutan ju nii primitiivsetest asjadest - aga imekombel püsin 20 loetavamate hulgas
mul on oma lugejaskond tekkinud ja lausa imestan, et päris mitmest välisriigist loetakse mind..ma olen vist mingi komejanditegija nagu selle fotol, kus kunagi kauboisid mängisime
mulle millegipärast meeldib oma elu kellelegi jagada..ei saa muidugi seda igavuse arvele panna, sest tegemisi mul on ja juba kipun lõunamaadesse (kas Egiptus või Türgi? ei tea veel)
jah niisugune ma siis olen
kuid kommentaare on vähe - vist ei ole minuga millegi üle diskuteerida..aga tahaks küll tagasisidet - kasvõi kriitilist
pai
mul on oma lugejaskond tekkinud ja lausa imestan, et päris mitmest välisriigist loetakse mind..ma olen vist mingi komejanditegija nagu selle fotol, kus kunagi kauboisid mängisime
mulle millegipärast meeldib oma elu kellelegi jagada..ei saa muidugi seda igavuse arvele panna, sest tegemisi mul on ja juba kipun lõunamaadesse (kas Egiptus või Türgi? ei tea veel)
jah niisugune ma siis olen
kuid kommentaare on vähe - vist ei ole minuga millegi üle diskuteerida..aga tahaks küll tagasisidet - kasvõi kriitilist
pai
kolmapäev, 12. veebruar 2014
Oi kui kiire...
Mul on kiire - jändan ettevalmistustega, et homme külalisi vastu võtta..küll näitan põrandatele tolmuimejat, küll otsin mida lauale panna jne.jne.
tahan homme puhanud olla siis jõuan trallida, seetõttu peab kõik täna valmis saama (minu komme)... homme ainult toitude lauale tõstmise vaev (külm laud)...
nõud juba laual ja roosa maalgi seinal .....
akna juures minu kannake, elab talvet üle,,
sõprade hulk, kes külla tulevad, võib kõikuda 10st -14- ni....kuid mida rohkem seda uhkem ja eks õigel päeval tule ka veel mõni
Nii mõnsa, et seda päeva tähistatakse...käisin poes, vedasin seda rasket toidukotti (L pikalt tööl ja siis veel lauluproov), ostsin veel nipat-näpat ka kingitusteks, aga need on siin minu roosa tualeti (mis ei kortsu) taga peidus
ilusat päevalõppu teile!
tahan homme puhanud olla siis jõuan trallida, seetõttu peab kõik täna valmis saama (minu komme)... homme ainult toitude lauale tõstmise vaev (külm laud)...
nõud juba laual ja roosa maalgi seinal .....
Add caption |
akna juures minu kannake, elab talvet üle,,
sõprade hulk, kes külla tulevad, võib kõikuda 10st -14- ni....kuid mida rohkem seda uhkem ja eks õigel päeval tule ka veel mõni
Nii mõnsa, et seda päeva tähistatakse...käisin poes, vedasin seda rasket toidukotti (L pikalt tööl ja siis veel lauluproov), ostsin veel nipat-näpat ka kingitusteks, aga need on siin minu roosa tualeti (mis ei kortsu) taga peidus
ilusat päevalõppu teile!
teisipäev, 11. veebruar 2014
öised mõtisklused
Vau, ilm on vihmaseks läinud...sain täna lausa märjaks kui linnas käisin...sellist imet veebruaris nagu ei mäletagi...ja maraton jääb ära..ka meie sportlastel Sotśis kõige paremini ei lähe...kuidagi palju negatiivset sajab kaela..
hea et eile tantsimas käisime, sai seda negatiivsust veidi maha raputada... sellise ilmaga peab vist armuma...eriti hea oleks see südamele - tunda jälle seda väga positiivsust ja energiat tootvat tunnet...
ot-ot, tuleb meelde see meeldiv mees, kes samuti vihmaga jalutas ja mind lõbustada püüdis... no miks ma küll vedu ei võtnud!? Oh seda truuduse jama küll...see tõmbab kõikidele headele kavatsustele kriipsu peale...jah see mu karupojake ei elaks truudusetust üle...
Praegu istun siin ja kirjutan - ei ole lihtsalt und! Nii tahaks midagi uut, põnevat ja erutavat sündmust või tunnet nautida!
See on pildike eelmise aasta emadepäevast, kui mammuke mulle pirukaid tõi....
aga praegu tahaks ise kellelegi pirukaid pakkuda ja rõõmu valmistada...oh miks on see ilmaelu nii keeruline...miks peab inimene nööri mööda käima kui võiks ka vahel sik-sakke vahele teha...
olen üks igavene rahutu hing ja tunnen et "... mu süda valutab ja mulle vähe on kõigist sellest, mis on seni köitnud mind..." I.K. Ilmike, sa oled mu laste sugulane ja imekombel oskasid kunagi tunda sama mida mina aastaid hiljem tunnen....
Ei saagi kunagi teada. kas on kuskil veel keegi, kes samuti januneb armastuse, õrnuse, helluse järele..oma teisiku järele (inimese järele kes oskaks seda kõiki pakkuda just nii nagu mina...mitte teisiti)...."Ma tean, et kusagil on uued rannad, ja uusi sündmusi võib tuua päev..mu igatsus mind sinna kannab ja oma ekslemisel lõppu ma ei näe...."
...ma olen tulnud järeldusele, et keha vananeb, aga hing ei muutu - ta püsib samasugusena- miks ta kuramuseke ei võiks ka vananeda ja rahuneda!?
kui mõelda mu emale, tädidele - siis neil küll selliseid hingevalusid ei olnud...nad olid lihtsad talunaised sukeldunud oma argipäevastesse töödesse ja tegevustesse...
aga eks see ole siis mu isa, kes mind sellise keerulise hingeeluga kostitas ( ta oli muusika- ja laulumees).....oi ta klavergi vedeleb kusagil maatalus - selle restaureerimine käis mulle üle jõu....
nüüd on juba hilja....
.siin ma siis nüüd üksi nukrutsen..kahju isake, et ei saanud koos sinuga enam kunagi laulda nii, nagu ma 4-a. su süles istusin ja koos laulsime oma Rukkivälja.... puhkad kusagil siberis Gullagi aladel ja su laps ei saa sulle kunagi lilli hauale tuua.....
lähengi siis nende mõtetega, et just sina olid minu kõige suurem hingesugulane, magama.......
head öökest kõigile!
hea et eile tantsimas käisime, sai seda negatiivsust veidi maha raputada... sellise ilmaga peab vist armuma...eriti hea oleks see südamele - tunda jälle seda väga positiivsust ja energiat tootvat tunnet...
ot-ot, tuleb meelde see meeldiv mees, kes samuti vihmaga jalutas ja mind lõbustada püüdis... no miks ma küll vedu ei võtnud!? Oh seda truuduse jama küll...see tõmbab kõikidele headele kavatsustele kriipsu peale...jah see mu karupojake ei elaks truudusetust üle...
Praegu istun siin ja kirjutan - ei ole lihtsalt und! Nii tahaks midagi uut, põnevat ja erutavat sündmust või tunnet nautida!
See on pildike eelmise aasta emadepäevast, kui mammuke mulle pirukaid tõi....
aga praegu tahaks ise kellelegi pirukaid pakkuda ja rõõmu valmistada...oh miks on see ilmaelu nii keeruline...miks peab inimene nööri mööda käima kui võiks ka vahel sik-sakke vahele teha...
olen üks igavene rahutu hing ja tunnen et "... mu süda valutab ja mulle vähe on kõigist sellest, mis on seni köitnud mind..." I.K. Ilmike, sa oled mu laste sugulane ja imekombel oskasid kunagi tunda sama mida mina aastaid hiljem tunnen....
Ei saagi kunagi teada. kas on kuskil veel keegi, kes samuti januneb armastuse, õrnuse, helluse järele..oma teisiku järele (inimese järele kes oskaks seda kõiki pakkuda just nii nagu mina...mitte teisiti)...."Ma tean, et kusagil on uued rannad, ja uusi sündmusi võib tuua päev..mu igatsus mind sinna kannab ja oma ekslemisel lõppu ma ei näe...."
...ma olen tulnud järeldusele, et keha vananeb, aga hing ei muutu - ta püsib samasugusena- miks ta kuramuseke ei võiks ka vananeda ja rahuneda!?
kui mõelda mu emale, tädidele - siis neil küll selliseid hingevalusid ei olnud...nad olid lihtsad talunaised sukeldunud oma argipäevastesse töödesse ja tegevustesse...
aga eks see ole siis mu isa, kes mind sellise keerulise hingeeluga kostitas ( ta oli muusika- ja laulumees).....oi ta klavergi vedeleb kusagil maatalus - selle restaureerimine käis mulle üle jõu....
nüüd on juba hilja....
.siin ma siis nüüd üksi nukrutsen..kahju isake, et ei saanud koos sinuga enam kunagi laulda nii, nagu ma 4-a. su süles istusin ja koos laulsime oma Rukkivälja.... puhkad kusagil siberis Gullagi aladel ja su laps ei saa sulle kunagi lilli hauale tuua.....
lähengi siis nende mõtetega, et just sina olid minu kõige suurem hingesugulane, magama.......
head öökest kõigile!
esmaspäev, 10. veebruar 2014
uued värvid
Muutsin külalistetoa värve...... roosades toonides on lõbusam sõpruvastu võtta..
aga millega kostitada !? - sellele peab veel mõtlema..
Tavaliselt ma armastan asju varem valmis sättida siis pole vaja viimasel momendil enam tormata..
seekord pidutseme veidi enne õiget päeva sest muidu ei saa olulised sõbsid kohale tulla...
Üks sõber lubas filme Hiinast, Hong-Kongist ja Austraaliast näidata....loodan, et meil saab lõbus olema..vast südameke annab ka selleks ajaks järele...
tralla-laa, tralla-laa küll on tore elada!
kallistused teile ja rõõmu igasse päevasse!
aga millega kostitada !? - sellele peab veel mõtlema..
Tavaliselt ma armastan asju varem valmis sättida siis pole vaja viimasel momendil enam tormata..
seekord pidutseme veidi enne õiget päeva sest muidu ei saa olulised sõbsid kohale tulla...
Üks sõber lubas filme Hiinast, Hong-Kongist ja Austraaliast näidata....loodan, et meil saab lõbus olema..vast südameke annab ka selleks ajaks järele...
tralla-laa, tralla-laa küll on tore elada!
kallistused teile ja rõõmu igasse päevasse!
laupäev, 8. veebruar 2014
Oh seda südant küll
Oh seda südant küll - leidis aja millal streikima hakata!? Jalutasime just teatri suunas, et Helisevat muusikat vaatama minna kui äkki tunnen, et pigistab ja valud sees...oh unustasin ju nitroglütseriini (nüüd mu alatine kaaslase) koju...
vau mida teha, ei taha ju kiirabi ka alati tülitada..L võttis takso ja koju tagasi....soovitasin tal üksinda minna, kuid ta loobus minu kasuks....nüüd juba 2 t sellest möödas ja mul on parem...ah tühja kah - oleme seda tükki juba mitu korda näinud.....kuid nii meeldib, et on vahel ikka soov seda nautida ja pealegi A.Võsaga peaosas..
jäid mälestuseks vaid piletid
ja kui keegi veel ei tea siis siin on see pudelike, mis aitab puudulikku südant.....
aga teile ilusat õhtut
vau mida teha, ei taha ju kiirabi ka alati tülitada..L võttis takso ja koju tagasi....soovitasin tal üksinda minna, kuid ta loobus minu kasuks....nüüd juba 2 t sellest möödas ja mul on parem...ah tühja kah - oleme seda tükki juba mitu korda näinud.....kuid nii meeldib, et on vahel ikka soov seda nautida ja pealegi A.Võsaga peaosas..
jäid mälestuseks vaid piletid
ja kui keegi veel ei tea siis siin on see pudelike, mis aitab puudulikku südant.....
aga teile ilusat õhtut
suusatada sai
Nii vähe seda lund Kuutsemäel nüüd küll ei olnud.. sai ikka suusatada ka lahtiaetud radu polnud, aga rahvas oli ise sõitnud ja rajad sisse ajanud..mul ei jäänud muud üle kui teiste jälgedes käia
aga üle voolava vee pidi küll hüppama
kohtasin käpaliste jälgi ja üks kits käis vist kahel jalal, sest kahte jälge ainult nägin....
tśaukat
aga üle voolava vee pidi küll hüppama
kohtasin käpaliste jälgi ja üks kits käis vist kahel jalal, sest kahte jälge ainult nägin....
tśaukat
Tellimine:
Postitused (Atom)