kolmapäev, 29. veebruar 2012

PKV päev

Täna on  mul PKV päev, kõik mis ma ka ette ei võta, läheb untsu..hommikul voodist  tõustes astusin kõigepealt kassisaba peale, too korra käuksatas ja siis kadus nagu pastaldega välk teise tuppa, kui ma tallle järgnesin, et vaadata, kas saba on alles, siis lõin vastu uksepiita  valusasti pea ära...no nii,  hakkasin juba mõtlema , ehk tasub voodisse tagasi minna, kui on selline päev - tuleb kindlasti hädasi rohkem , sest loll saab kirikus ka peksa.... see on alati nii olnud kui PKV (pe-se kukkunud vend)  juhtub olema...nii ta oligi, kui õue kandikuga kohvi jooma läksin, lendasin jälle  uksepakule komistades,  no krt.... nüüd  mulle aitab, mõtlesin mina, rohkem ma ei tee sammugi...olin siis  hästi ettevaatlik ja käisin aeglaselt, vaatasin ette ja taha..muhukesele panin jääd peale. Siis veidi aega midagi ei juhtunud. tegin ilusati tule alla,et toitu valmistada,  äkki kärsna lõhn.. L  sokk oli pliidi serval kuivamas, oh jumal, miks sa mind karistad?  Viskasin suitseva soki lumme (hea, et andur veel lõugama ei hakanud, siis oleks ma kreepsu ka saanud) ja  kui läksin kuurist puid tooma, seal hüppas suur halg kõrgelt  riidalt  ka mulle  veel pähe, ai-ai..   veel üks muhk hakkas kerkima, vau, nüüd on siis peas päris sarved!!!! Mulle aitab,  ei taha ma enam  armuda ega voodist välja tulla... nüüd  loen terve päeva   Kaplinski  raamatut "Seesama jõgi".. PKV päev mis PKV päev..vaatame mis homme toob, päevad pole ju  vennad!
Issand, aga homme tulevad ju Inglismaalt lapsed külla!!!!!? Mina väetikene olen ju sarvedega..
                                              õnnetu mina...
Aga teile ilusat päeva!

teisipäev, 28. veebruar 2012

kaunid hetked

Vau, mul oli täna kaunis hetk....kui hea, kui hea meel mul on, L2 käis läbi, ta  võttis minu akordioni laenuks, et mingil sünnal mängida. Saime veidi kohvitada ja juttu puhuda, ta imestas, et miks ma jälle blond olen.. ma ei julgenud talle rääkida, et tema pärast värvisin juukseid, kuna talle  tumedad meeldivad. ... juhtusin nagu sättimata olema oma  paari karvaga peas (ei teadmud ju et ta tuleb), aga ta ei teinud sellest väljagi, lihtsalt vaatas mulle rohkem silmadesse ja ütles, et mul on ilusad silmad...(kui mõnus). Siis vestlesime  leskedeks jäämisest, tundsin talle kaasa, et ta üksi on. Ta rääkis, et ei ole sobivat elukaaslast leidnud....kahju, et mul juba L olemas, kellele ma ei taha haiget teha... aga silma võin ju ikka ilusale mehele vaadata (ta muidugi minust noorem ka), kes tundub ju mulle unistuste mehena. Aga ei tohi ikka kättesaamatut asja püüda küll!  - püüda kas püüdmatud nüüdki ihkavad varksi su peod - Aga  seda hetke oli nii armas nautida ja meelitusi minu lauluoskusest jne. kuulata....mõtlesin, et aprillis Väätsale minnes võik ehk  L2  kuidagi meie sket`si meelitada, oleks ju võimalus proovidel teda rohkem näha .... kauneid hetki  veel  nautida ....
                                   meie L-ga mõned aastat tagasi
kalli teile kõigile!

südaöö

Südaöö on käes, nüüd on vaimude tund, aga mina pole siiani neid näinud...tahaks küll, kuid neid ei ole olemas..minu lähedastest pole keegi neid näinud ja kõik nähtused olen suutnud mõistusega seletada. Aga ikkagi on midagi sellist olemas, mis ei allu mõistusele..miks näiteks just sellel kellalajal juhtud kuskil olema, kui juhtub õnnetus, miks mõnikord saatus hoiab ära õnnetuse, nt. parvelaeva uppumise päeval mõned ei jõudnud laevale ja jäid ellu  ja selliseid asju on palju..on ikkagi  juhus ja saatus olemas, n.ö asjaolude kokkulangevus.  Miks mõni inimene sureb nii noorelt, miks  armutakse just sellesse inimesse..tahaks praegu ka armunud olla, ma teatud määral ju olengi, aga on  ikka miski aga....mul on platooniline tark sõber olemas, on L-i sõber, kes tundub idieaalne olevat (eemalt vaadatuna tunduvad paljud  ideaalidena), on L - kes on  samuti mu suur sõber....aga  hingeke on ikka nii üksik, miks? Kuigi Paganini ütles juba ammu, et inimene oma hinges jääb alati  üksikuks, sest ta on egoist...mulle see mõte ei meeldi..mina tahan omale  hingesugulast (parem hilja kui mitte kunagi), kes mõistaks ja tunnetaks kõiki asju  minuga sarnaselt, ma olen ka vist egoist....kas on see üldse võimalik?...ennem oli elu väga kiire, polnud aega igatseda, aga nüüd tekkib mul ikka see öine igatsus.. ei tea. kas teistel ka vahel nii on? Ja ei saagi teada...jääb ainult looduses hinge otsida, lilledes, puudes jne ., sest inimene on ju osa loodusest. Igal juhul, kui ma vastu  tammetüve seisan, siis tunnen  suurt-suurt rahu, või nt. lilli või maale imetlen ja muidugi metsakohinat ja  rabahõngu....hmm., tahaks sinna minna!  Peab suve üra  ootama.... ja  armas kevad ju varsti saabub , siis kõik õitseb ja tsiristab laulda...kui tore!
                                               varakevad meie aias
ilusaid unenägusid, armsakesed!

esmaspäev, 27. veebruar 2012

teda aidatakse

Ilus talvine hommik, vaatan aknast välja ja mõtted viivad ikka V-le, kahjuks  mõni inimene ei lase ennast aidata ja tahab üksi olla, läheb väga kurjaks kui tema ellu sekkutakse, aga ise ta vaevalt tuleb  eluga toime .. Õetütar oma mehega sõitsid Hiiumaale tagasi ja läksid jälle V juurest läbi, õnneks vald oli tee lahti ajanud. V oli ikka toidupakid sisse tõstnud ja läbi ukse  öelnud, et jätku kõik teda rahule. Mu õde on väga hea inimene ja on püüdnud teda  kogu aeg aidata, mina viimased aastad ei ole, sest õde ütleb, et  ma sinna ei läheks, et olen liiga emotsionaalne ja eluraskused mind niigi muserdanud (ma ei talu sõimamist ja ka teisi inimesi ei alanda, lihtsalt hakkan nutma, kui mulle midagi öeldakse) Õnneks on mu ümber olnud  head inimesed, mul on palju sõpru, kes mind respekteerivad, seetõttu olen konfliktidest pääsenud..olen õnnelik inimene! Õde eile ütles, et ärgu ma muretsegu, küll ta hoolitseb, nad ikkagi koos kasvasid. Eks suvel, kui esivanemate haudu lähme tegema, siis laseme L-ga küll sealt läbi, saan ehk läbi ukse temaga rääkidagi.  Mis teha, mis teha ..teise ellu ei tohi sekkuda niikaua kui ta ise jalul seisab . Ja Eestimaa külades palju üksikuid vanainimesi, kes ei taha oma talust ära tulla, rääkimata tänavainimestest linnas.On ka selline juhus olnud, kui lapsed on  maalt ära tulnud, jäänud ema  aknale  lehvitama, aga kui nädala lõpul jälle  jälle maale läinud, oli ema  sama koha peal surnuna lamanud.
Õde on rahulik ja minust targem inimene, ta on talviti ikka V aidanud...aga süda mulgi vahel V pärast valutab, õnneks on ta ikka elus. Nädala lõpul tuleb poeg ja minia Ingismaalt, annavad ehk nemad mõnda targemat nõu.
Aga ilm on väljas muinasjutuliselt ilus!

ilusat päeva

pühapäev, 26. veebruar 2012

inimene hädas!

Ei saanud magada, mõtlesin oma täditütrele V-le, kes elab maal ilma abita ja on üle 70 vana.
Õetütar (el.Hiiumaal) helistas eile, et olid Tartu tulles läinud möödasõites teda vaatama, sumbanud  läbi lume  ta majani ja pannud trepile toiduaineid, sest V ei olnud  ukse avanud, aga aknast oli näha, et ta istub toolil. Tal on närvid haiged ja on kuidagi siiani oma eluga toime tulnud, kasvatas juurikaid ja sai rattaga poes käidud. Õemees on ainuke, kes saab temaga suhelda ja aitas tal puid teha, nüüd on ta ise  haige.Siiani olid  V-l seltsilisteks koerad, nüüd olevad need ka nälga surnud. Kedagi ta oma juurde ei lase, kohalikega ei suhtle, oma korter on Tln-s., elab ema majas. Kohalik vald abi ei anna, kuna pole nende hoolealune. Mida teha? Tahtsin juba "Rääkimata lugu" saatejuhile kirjutada, aga arvasin, et see ei kuulu ka nende kompetentsi.. Kui me L-ga sinna läheks, ta ei lase sisse, jalad on tal paistes, kummikud said ukse taha jäetud, et ehk need lähevad talle jalga. Aga temast ei ole enam poodi minejat (3km.).Kui keegi , kes oskab nõu anda, juhtub mind lugema - jätke nõuanne  com-i. Politsei sellega ei tegele, kiirabi Paidest ei lähe, psühhiaatriasse ilma pats. nõusolekuta ei panda, valla hoolealune ta ei ole, meie 80 km tagant ei saa aidata ja ta ei ava meile enam uksegi, mis teha?
ilusat päeva

laupäev, 25. veebruar 2012

paraadil

Mina sain elamuse, kui käisin paraadi vaatamas, rahvast oli nii palju ja väikseid eesti lipikesi lehvis igal pool.. me leidsime omale ikka  koha päris pläsku vastas  nurgal, nii et nägime marssijaid ja tehnikat, sest tehnika  pööras Võidu sillale.. kahju, et  orkester tuli päris paraadi lõpus, nii et sõdurid marssisid ilma muusikata ja lauluta, ka publik oli vaikne (põhjamaalased ikkagi), minu arust oleks sõdurid võinud laulda, või vähemalt mingi muusika kuskilt kõlada, muidu oli lausa vaikus, aga üldiselt oli tore meie poisse  näha! Teinekord laulgu ikka rivilaule!
                                                  dessantväelased
    Isegi päike tuli välja, kui paraad algas - tore elamus!
kalli kõigile

reede, 24. veebruar 2012

24.veebruar!

Täna on siis suur paraad Tartus, mida meie ka vaatama  lähme, see oleks minul iseseisvuseaja esimeneparaadil  osalemine (muidu ikka vaatan TV-st). Kui hea tunne on, et me oleme  iseseisvad, kahju, et minu isa silmad seda ei näe, ta suri kuskil siberi kullakaevanduses (teisele riigile rikkust luues) ja see riik on meie suhtes ikka veel vaenulik, arvestamata seda, et niipaljud  eestlasi seal orjas... Aga täna on pidupäev, L käis juba  Toomel päiksetõusu lauluga tervitamas ja presidendi kõnet kuulamas...
                                       
Kahju , et lapsed näevad välismaal ainult uudistes seda suurt isamaapidu, veidi kurb tunne , aga mis teha, mis teha,  kodumaal kõigile tööd ju praegusel ajal ei jätku..kuid õnneks poja tuleb varsti külla!
Muidugi see Ilvese liialt uhke vastuvõtt veidi häirib..ajal, kus paljudel lastel ei jätku kodus süüa, nagu eile "Rääkimata loos" kuulsin.. võiks ju selle  peo raha arvelt ka vaestele  tänavatel toitu pakkuda, oleks ehk inimlik?
 Aga nüüd pidulik hommikusöök ja siis paraadile!
Ilusat Eesi iseseisvuspäeva kõigile ja olgu ikka kõigil lastel leiba laual!

neljapäev, 23. veebruar 2012

ilmus jälle

Oi-oi-oi. mu imetlusobjekt tuli jälle meile külla! Jaaa.. seekord  loobitakse  ka mulle soojemaid pilke ja soovitakse ilusat aastapäeva .Mul läks kohe tuju paremaks.. pakkusin talle kooke moosiga, L maiustas  samuti, sest toorvaarika moos on päris hea...... huvitav, huvitav, kas  see mees on ikka nii ideaalne, nagu ma ette kujutan, aga südame paneb pupperdama küll ja kõhus oleks nagu liblikad....vau, ta vaatab mind oma ilusate silmadega ja kalakülmus on tast kadunud.. mul on lootust!
 Kuid nüüd 2 L-i (tema nime algab ka L-ga) sõitsid Kuutsemäele slaalomit sõitma. Ma veel ei saa, eile hingasin lund ja külma sisse ja bronhiid ei ole päriselt veel paranenud. Kuutsemäel on täna ka veidi lörtsine.
Ma parem  lähen ja otsin oma targa sõbra üles, soovintalle ilusaid põhi ja pean veidi nõu..... kuid siis ma ei tohi küll mukitud olla, ta ei salli värvitud naisi.....hm. aga juuksed mul juba mustad.. ei, vahepeal ma neid  blondeerima küll ei hakka, sest siis kaovad need harvad karvadki mu peast ära...voh, ma jätan valge mütsi pähe ja lähen kohvikusse, kohvikus  võib  mütsiga küll olla...näis, näis  mis nõu ta mulle annab.. kui inimest tõsiselt armastatakse, siis lubatakse ju talle ka väikseid platoonilisi armumisi (platoonika pakub ju vaheldust), mitte nii nagu L arvab, et üks inimene peab ainult teisele kuuluma.. mulle see ei sobi, aga muidu on L vahva!  Kuid vahel peab  ikka  oma südant ka  kuulatama, kui see tugevamini tahab tuksuda, nagu mul praegu, nii hea tervisele ja anna positiivsust Helistan kohe  sõbrale, ta vabaneb ju  täna  neljast.. ja siis lähme  meie armsasse  Wernerisse...
                                            seal saan jälle neid armsaid `sarze nautida
Werner on ja jääb mu lemmik kohvikuks, muidugi Suudlevad tudengid on ka meeldima hakanud..
Aga nüüd siis saba selga ja kesklinna poole punuma!!
suur kallistus kõigile

kolmapäev, 22. veebruar 2012

nautisin loodust

                                                            nii armsad uued võsud
Täna ma nautisin loodust, esimest korda üle pika aja jõin  kohvi õues..võtsin kandiku sülle ja istusin pingile....nii mõnsa! Päike armsalt soojendas (maja lõunapoolsel küljel) ja linnud hüplesid oma toidulaua ümber, nad isegi ei kartnud nunnud, kes minu kõrval istus ja võileivalt vorsti nurus...eks ta veidike sai  ka. Oi, räästad juba tilguvad  ja lumi tasapisi sulab..varsti-varsti pistavad lumekellukesed ja märtsikellukesed oma ninakesed  lumest välja ..
 Läksin ka teisele poole maja ja tegin männikäbidest pilti...vau, kuidas  männid juba lõhnavad !
                                    väikeste käbikestega mänd
Küll on see ilmaelu ikka imelik,  vanasti, kui ma  maal käisin, tahtsin alati käbidega männioksi talvel tuppa vaasi tuua (lõhna ja ilu pärast), aga ei ulatanud kunagi  oksa murdma (maal mänd nii kõrge) .. nüüd kus  ulatan oksakest murda -  ei  tunne enam nii suurt rõõmu käbide nägemisest.. naudin küll, aga see ei paku  enam nii suurt elamust...mõned asjad jätavad juba ükskõiksemaks..mis teha - mis teha, elu on selline, kõik kättesaadav ei tundu enam nii huvitav.....
männilõhnaline kallistus!

nalja kui palju!

Oli  tore vastlapäev! Sai nalja kui palju...Laur ja mamm tulid salvokaga, nii et mina sain salvokaga mäest alla lasta, Laur haaras mu p-laua omale.. oligi liiga lumine, et minul sellega sõita..isegi  salvokaga ma lendasin.. no nii naljakas - sain südamest lumes püherdada.. nii pehme,nii valge, nii mõnus..suu ja silmad olid kõik lund täis..ei mulle meeldib ikka veel vahel laps olla!
Pärast käisime veel Toomel von Baerile austust avaldamas, tudengid olid meisterdanud  päevateemaseid lumeskulptuure. Karu ja kala kajastasid  Baeri loodusuurimuste valdkonda, aga  muna  - munaraku avastamist , seda sai lumepallikestega (sperma-d) isegi loopida, nii naljakas...
see on karuke (oleneb kust poolt vaadata)
Toomel oli nii mõnus jalutada..tuul keerutas pehmet lund ja J-K Petersoni skulptuuri eemalt vaadates ei tulnud äkki kellelegi ta nime meelde, samas kõik teadsid ta ütlust eesti keele kohta. Liiga harva vist käime Toomel jalutamas..
Hiljem käisime veel poja korteris ,sai seal viimast korda du`sitada..hiljem  Mammu ja Laur pakkusid kukleid ja teed. Võtsime sealt veidi  kola autosse, sest noored kolivad uude kohta, poja korter läheb  müüki....ja nii see õhtuke meil siis lõppes....
Ilusat päikselist päeva teile!

teisipäev, 21. veebruar 2012

Vastlad

Nii ilus pehme talve ilm, ma olen siin paar päeva köh-köh teinud aga nüüd on kindlasti dendroparki minek.. peab kohe ära käima, lapsed veel magavad, kui need kõik välja tormavad, siis ei pääse mina oma pepulauaga löögile, nimelt mul on selline armas  asjake, millega alla lasta, L ei ole enam mitu aastat seda tsirkust kaasa teinud, tema sõidab ikka suuskadel. Mina sõitsin enne salvokaga, aga see läks katki, uus on mulle kallis , piisab sest väiksekesest küll, pepu mahub peale.. Kolm-neli korda  sõidan ikka alla, kuigi L ütleb, et vaata, et sa oma konte selle tsirkusega ära ei murra...aga liugu peab vastlapäeval laskma.... Ükskord oli meil Volli ka pundis , siis lasksime kilekottidega alla, see raputas küll läbi.
 Eks ole armas roheline, veidi küll kulunud aga  veel terve. Küpsetasin täna hommikul kooke, sest  siberis oli "Maslenitsa" ja küpsetati "blintsikuid" (lapsepõlvest meeles)
No me siis lähme hästi pikka liugu laskma, tulge ka!

esmaspäev, 20. veebruar 2012

ikka üks keel!

No ma lihtsalt ei või,  naerma ajab see pilt  Postimehest, kus on juttu Läti referendumist.. ma esimest korda näen, et mees käib koos koeraga valimas ja mõlemad on nii rahul, et Lätis on nüüd ikka üks riigikeel. No kuidas koer  kahest keelest aru saakski?  Ja ta on  sellises rõõmsas asendis peremehe süles - no rahu ise
Pilt sai niruvõitu, aga Postimehes on ta nii suur ja naljakas.. kui nüüd ACTA mulle külge ei hüppa pildi  näpsamise eest.
Aga see on tore, et lätlastel nii hästi läks.. meie pisikestes  riikides aitab ühest  riigikeelest küll- No teistel  suurematel on vahel mitu, nt. Soomes on rootsi keel teiseks keeleks. Kuid meie ju  alles pääsesime ühe suure keele mõju alt välja.
lemmiklooma õnne teile!

Väätsale

Oi eile tuli Väätsalt E-kiri,kutsuti jälle osalema naljapäevale "Maamees muigab. See oleks meil siis 6 kord sinna minna. Käime seal  naljasektsiku "Lummi" nime all ( meie valge kassi nimi). No  ei ole veel praeguseks   mingit uut nalja välja mõelnud (äkki vibraatorist?).. see oleks labane, erit zürii ees (kust ei puudu ka P.Aimla). Kuigi strippar on meil juba olnud. Oleme Väätsalt ka vahel mõne väikse auhinna  saanud (vahel pildidki Maalehes olnud: mina egipt.tantsuga ja L stripparina, või minu tütrena)
Pean vist Astridile helistama (tema on meil 3-ks olnud), äkki temal mõni uus idee. Me oleme ikka koos neid nalju välja mõelnud. Aega on  vähe jäänud... mis teemal küll nüüd huumorit teha?
Aktuaalsed on Ansipi, AKTA , KA ja ERM ehitamise  teemad...peab mõtlema, kuigi päris raske on inimesi naerma panna, aga vahel  oleme  seda suutnud. Väätsal oleme teisi vaadates palju naerda saanud. No ei, me peame ka  midagi välja mõtlema! Hakkangi Astridile helistama..
töökat nädala algust, kullakesed!

pühapäev, 19. veebruar 2012

Karrrmen!

Vai vai vai armund olek jääb ära.. põrkasin vastu mäge, unustasin seksuaalvähemuste olemasolu.. nüüd juuksed tagasi blondiks  vaja värvida.. armunud olek peast visata jne.
Aga eile oli mul teistsugune elamus. Sõbrants teatas, et on Karrrmeni esietendusele vaba pilet ja L viskas mu siis seitsmeks Vanemuise ette. Vau kus oli modernne tükk..eriline muusika (vahepeal ka akordion) valguse efektid ja    vanemuise balletitrupi  tants +dekoratsioonid..muud laval eriti ei toimunudki: ei orkestrit, ei uhkeid tualette....ainult  vahepeal pandi riide,siis kisuti jälle ennast paljaks (olin nagu tsuktsi baletti vaatamas).
Mina ettevalmistamata, ilma kavata seda muidugi ei oodanud (arvasin, et tegemist on Bizeti Carmeniga), no mis ma oskan öelda..  selline ufoloogia, vahepeal nagu ulusid  hundid (tuli siber meelde), tants oli modernne, kuid poisid  liiga väänasid ja väntsutasid neid tüdrukuid,  hea et nad kõik elusalt   lõpus kummardamas olid  ( kirge oli palju nii et õhk särises).. enne  lõppu käisid tugevad paugud ja poisid muudkui  langesid .. paugud olid nii ehmatavad  -  hea et eluga sealt pääsesin! Lavastaja oli vist Venemaalt (hiljem loen lehtedest arvustusi).. oleks pidanud ikka kava võtma (raha kokkuhoid), siis oleks ehk midagi mõiganud...aga au lavastajale - sarnast  annab ikka  välja nuputada...
                                                          armas pildike teatri seinalt
Noh,ilusaid maratoni elamusi!

laupäev, 18. veebruar 2012

asi pole lootusetu

Tahaks ikka armunud edasi olla....väga seksabiilne ja huvitav mees on ja veel lesk , no mis sa hing veel ihkad!? Nüüd peab  tõsiselt võrgutama hakkama, sest ma nagu luuletuste lugemisest praegu           väsinud ja lauluhimu sai ka  rahuldatud..                                                                                                  L täpselt ei räägi, aga ütleb, et  seda meest sa küll ära ei võrguta...ta on naistest tüdinenudud....vau, sellepärast ta oligi nii külm. Ei ma tegin õieti, et juuksed ära värvisin ja ennast igatpidi üles klopsisin..lootus kustub ju viimasena ...hambad on mul nagunii kõik veel suus (lüpsinaise tütar ikkagi), aga ega hammastega ei tohigi väga välgutada, sest sõbrapäeval Volli rääkis sellise anekdoodi (vabandage, natuke siivutu). Üks purjusmees oli lõbumajja läinud ja  kuna seal vabu naisi ei olnud ning nähti, et mees on purjus,  pakuti siis talle kummist naist. Mees oli järgmine päev nii  ähmi täis olnud ja sõbrale rääkinud, et oh sa mait,  mis juhtus , kui vallatledes  kaelast  naist veidi näksas, siis  lendas too äkki suure kiirusega aknast välja,  ja  nüüd vist mõrvasüüdistus  kaelas (et nagu vampiir vä)                                                                       

                                                  aga üks kuulilleke juba õitseb
 Vabandust, ma olen täna jälle  armumise ja anekdootide lainel, aga põnev on  seda teiega jagada. Poliitikas nagu midagi  positiivset ei toimu, luulevaimu ka peal ei ole..lilled alles valmistuvad kevadiseks õitsemiseks.. suusamaraton alles home jne.
No, head aega kallid  blogijad

reede, 17. veebruar 2012

ei vea

Vau, lõin kõik oma tuttid turri ja panin isegi kunstripsmed  külge, et paremini silmi välgutada, kui ta eile õhtul meile külla tuli, aga, oh ei, mul ei vea .. ei läinud ta silmad erutusest tumedaks, ei midagi, vaatas mind nagu tühja kohta, see lõi mul küll jalad alt - mind ei vaadata, minu armumisele  ei reageerita!? Ta oli  minu vastu tuim  ja külm nagu kala......ajasid seal Lga oma asju ja minust ei tehtud  väljagi... no see mulle küll hinge ei mahu, mina kes olen nii romantiline.. oskan õrnutseda ja puha ja äkki ei sobi sellele ideaalile... hakka või nutma?!  Proovisin ikka siit ja sealt poolt ta pilku püüda  ja oma kunstsilmi  välgutada, aga ei, ei mingit reaktsiooni tema poolt!?  L vaatas mind ka nagu ullikest...mul hakkas nii kurb, eraldusin siis koos nunnuga oma ruumi.
Ja nüüd lõpuks nad  kablutasid koos L-ga nagu paarishärjad,   minema......jäingi jälle üksi oma ilu ja uhkusega...  no kellesse saaks veel armuda? Sest armunud olek on ju minu elustiil..
Nii ma  siin siis kurvalt istun ja oma kunstripsmete ja musta juukstega vaatan   ilusat armastuse lille....see teeb südame rõõmsaks  ja aitab armumisest üle saada....või  äkki ma armastan ikka L-i? Aga tema on ju oma korteris, 2 inimest sisse kirjutatud ja 2 leibkonda koos üürnikuga... kuid mina ikka  üksi ja üks leibkond? Igavene jama selle armumise ja armastusega.. kus siin piir on  ja mida üldse võib......  kuid hing  nõuab  veel ja veel...
aga teile ikka kalli!

neljapäev, 16. veebruar 2012

armusin jälle

Oh sa poiss, ma armusin jälle..no küll on maru minu eas  armunud olla....no sellist meest ma veel oma elus pole kohanud - täitsa ideaal, igatpidi annab mehemõõdu välja...kust ta siis nüüd  siia ilmus? Äkki on tulnukas - nii minu isa moodi   ja räägib tarka juttu... millised silmad, juuksed , vai-vai-vai...no selliselt mehelt  ma vastuarmastust küll ei saa.. pole mul  omal ju enam nägu ega tegu.. L-le ei tohi iitsatadagi, siis ta  teda  meile külla enam ei kutsu.. aga küll on  hea tunne armunud olla.. nagu tiivad kasvasid kohe külge! Isegi  kuurist puid  tõin tantsusanmul... kõik haigused nagu pühitud.. tralla-laa...Nüüd lähen ruttu silmi pähe tegema, äkki peaks  juuksed ka mustaks värvima, siis nahk tundub heledam? No nüüd on mul tegevust
                                      tahaks rõõmust taevasse ronida!
suur embus teile!

kolmapäev, 15. veebruar 2012

tormine meri

Mulle tohutult meeldib tormine meri..kui oleme käinud külas oma sõpradel Ruppasaarel, on vahel laevaga sõites ka torme olnud...sel aastal planeerime kindlasti Annelile külla sõita (sain just kutse)
ehk   näeme merel  jälle sellist pilti, nagu kirjeldab üks soome laul - Lokki (kajakad)
....torm tõuseb murdlainetus möllab mu ees, laeva pillutab vahune tulv
ja avaneb taevas kui tohutu neel, on rahutu pilvede kulg
linnud, ikka lennul te trotsides tuult, linnud, hoiab kinni teid meri nii suur
linde, uljaid kajakaid jälgin, pilk kinni on nendes, neile järele lä`eb...( katkend, sõbranna Kaja tõlkes)
Oh, üks minu lemmiklauludest, Soomes muidugi laulame seda originaalis...
Meri on ikka köitnud inimeste meeli ja tekitab  minus alati  romantilise meeleolu
Anneliga saime tuttavaks aastaid tagasi, kui oli Trt. ja Jyväsküla ( töötab seal dotsendina) ülikoolide sõpruskohtumine, sellest ajast käime ikka teine teisel külas. Ta on tohutult empaatne inimene!
Nad tulid isegi Helsingisse mu poja doktoritöö kaitsmisele (nii armas neist)
ilusaid unenägusi!

pidu läbi


Pidu läbi  ja pillid kõik reas, aga pillimehed juba lahkunud.. küll sai laulda ja ilusat muusikat kuulata, Endel ju meil  akordioni meister, ta õpetab isegi tudengitele  mängimist.. kuidas tal küll näpud nii kiirelt liiguvad....ta mängis meile keerulisi akordioni palasid. Laulda sai  ka niipalju ja nii südamest, et muusika siiani kõlab hinges, ka minu  südame laulud said kõik lauldud. Volli ja Ülo näitasid samuti klassi,  Malle  laulab jälle väga emotsionaalselt ja tal on ilus hääl, teda võib lõpmatuseni kuulata, eriti kui ta laulab hispaania keeles, või ta enda tehtud laulu - Meie sõbrad on kui inglid...Tänan teid, kallid sõbrad, et meile L-ga nii ilusa õhtu tegite! Oi , ise ka räägin sosinal, hääl täitsa ära. Kuid nüüd pean jooksma Wernerisse, seal mul kohtumine Sotiga, kes alles mattis oma kalli mehe. Ka temale on sõbra toetus vajalik.
Ilusat talvist päeva!

teisipäev, 14. veebruar 2012

Valentini päev

Täna on siis Valentini päev...armastuse, sõpruse päev Ka meile tulevad sõbrad kokku, katsin juba laua  12 inimesele, eks ikka mõni jääb ära, või mõni tuleb juurde... ma  väga armastan külalisi ja musitseerimist, väga suuri napsivendi meie hulgas õnneks ei ole, aga  veidi ikka maiustame..
Mulle on alati  sõbrad tähtsad olnud,  oleme ikka teine teistele  toeks olnud... kui mul tütrega raske avarii oli (ta oli 5 päeva koomas ja  pool aastad haiglas), siis sõbrad olid mu kõrval, aitasid isegi  öösiti valvata (Karin, Lii) , Kaja tõi lausa 25 sokoladi, kui tütreke äkki magusat soovis., Helju tõi õhtuti süüa, Krista ja Enok tõid kargud jne. Sel raskel hetkel oli mul  tõesti palju inimesi ümber -  olen siiani neile tänulik....  mees oli ka ise avariis  kannatada saanud .  Aja jooksul on sõpru tekkinud  päris palju: küll siberikaaslased, küll ülikooli kaaslased, küll vildekad, küll laulukaaslased, küll naabrid jne. Täna kõik külla tulla ei saa (ei mahugi), aga mõtetes oleme ikka koos....
Ilusat Valentini päeva!

esmaspäev, 13. veebruar 2012

hing laulab

Tulen kontingult oma targa sõbraga ja  hing lausa laulab...(hea kui ta homseni laulaks - siis on sõbrad meil külas ja saan jälle portsu positiivset energiat) sellise hea tundega unustad kõik mured...kohvitasime "Suudlevates tudengites", koht mis on  ülikooliga seotud ja seetõttu nõnda armas... mu sõbrake tuli just välismaalt (oli loenguid pidamas) ja rääkis sealseid uudiseid. Jutuks tulid ka õppejõudude palgad, mis on välismaal  kõrgemad. Ülikoolis on lektori palk 700 E  ringis, isegi ühel mu  dokt. kr. tuttaval. Muidugi teaduskonniti see võib erinev olla.. aga ega siis ilmaasjata ei kipu meie ajud  välismaale...kahju, kahju..õpetajad muidugi sõdivad oma palkade eest, aga ülikooli õppejõud on selleks liiga inteligentsed.....
Ma kaldusin oma  armastuse teemalt muidugi  kõrvale, tahtsin ikka rohkem hinge laulust kirjutada  ja sellest kui õnnelik ma praegu olen... need õnne  hetked  on nii magusad ja aitavad elada - muredest üle olla....
..Armastus on nagu see ilus pilt Egiptusest.
Olgu teil hinges armastus!

oli armas pühapäev

Küll on see kodulinn armas! Eile käisime ülejõe  kanalil  suusatamas ,  ( rajad sisse aetud), millised kaunid vaated Emajõele ja linnale! Ma ei olnud oma armast tigutorni sealt kandist veel vaadanud... nüüd sai ta pildile koos pläskuga, maru kihvt
Suvel käime kanalis vahel  ujumas , aga talvine pilt on suvisest nii erinev ja omamoodi nauditav.  Hiljem lipsasime sõbranna Maie poolt läbi, et teda  sõbrapäevaks külla kutsuda,  aga tema kinkis armsa vaibakese (ise heegeldab), kööki kulub marjaks.

Hiljem käisime veel Ihastes õekese pool saunas( oi kui mõnus peale suusatamist), õde pakkus  maitsvat õhtusööki ja pani osa toidust veel kaasa  (nii armas temast)  Ja  oligi  pühapäev õhtus...homme tuleb  meil sõbrapäeva pidu, nii vahva!
Aga mure südames, minu mammukene põeb päris mitu päeva juba, vahepeal nagu paranes, aga täna  lähme vaatama,kas tõesti mõned tüsistused?
Ilusat algavat päeva!

laupäev, 11. veebruar 2012

ACTA

Käisin ka ACTA vastasel üritusel. Ise ma algul ei saanud päriselt aru, mis  see ACTA täpselt on, aga Laur käis eile  meile L-ga ajusid  loputamas..kuna tema on rootsi kodanik siis ta  jälgib hoolega ka seda, mis Rootsis toimub,tal oli eriti süda täis, et Ansib Rootsit ACTA pooldajate näitena tõi, kuna tegelikult rootslased ei ole sugugi selle asjaga rahul....Raekoja platsil oli rahvast tõesti  palju, muidugi eriti noori. Nii tublid, et ikka kohe reageerivad sellistele asjadele...ilm oli krõbedavõitu, me isegi ei läinud suusatama, aga sellist üritust ma tahtsin küll toetama minna olgu või 40 kraadi...
Ja Tallinnas oli niipalju rahvast välja tulnud! Oskavad ikka ka eestlased  õige asja eest sõdida... Olen täiest nõus presidendi arvamusega, et IT.mehed peavad sellega põhjalikult tegelema, asja uurima...
Kui eile Katarina oma blogis  sellel teemal kirjutas, siis ma alles esimest korda süvenesin  probleemi  sisusse. Hea et Laur samuti tuli meile ajusid loputama - sai ikka õige asja eest väljas käidud...
head õhtut, kallikesed!

kanga kudumine

Meil maal on  kangateljed ja mulle meeldis vahel  kududa, siis kui ema  veel elas,  panime kahekesi teljed kokku ja  seadsime kanga üles (üksi ma sellega toime ei tule).... nüüd ma millegipärast ei viitsi enam telgede taha istuda   ...laste korterid on sellised, kuhu vaibad ei sobi....   ja nagu ei olegi kellele neid   kududa ...   omal juba vaipu  navalom, küll suvilas, küll linnas, kasutan neid seinte                          soojendamisek, sest ehitised on vanad.
Vaipu kudusin tavaliselt pesunöörist ja  villasest lõngast aga kaunistuseks tõmbasin            aasad sisse, mõnikord lõikasin aasad läbi, siis moodustusid ilusad tuttikesed.  ,Aga olen kudunud ka mustrilis vaipu                                                                                                                            
 tugitoolide ja diivani  katteteks.     Egiptusest ma ostsin ühe väikese vaiba, see on   nii armas   kaameli villast,üks poiss müüs ja ütles, et ise oli kudunud.                                                                                                                                                                                              

  Kudumine oamette  mõnus tegevus, kui lapsed väiksed olid  siis sai ka tädidele ja sugulastele  vaipu kootud.TRÜ juures oli käsitöö kabinett  meiega ühel korrusel, sealt ma õppisingi mõnda asja juurde. Ema oskas  linast kangast kududa ja väga ereinevaid mustreid värvilisest villasest lõngast.                                                 
                   päikselist päeva teile                                                                                 

reede, 10. veebruar 2012

Süüriast

Ma ei saa, pean kohe täna poliitikasse ronima... no kus on ÜRO silmad, miks midagi ette ei võeta? Lugesin viimastest uudistest, et Iraan saatis Süüria võimudele appi 15 000 eriüksuslast...vene lennukikandja on Süüria vetes, Hiina ja Venemaa saadavad sinna pidevalt relvi...Süürias   toimub ju  päris genotsiid... Niipalju rahulikke elanikke on hukkunud ja piirid  samuti mineeritud - inimesed ei saa isegi põgeneda.. Kui Hiina ja Venemaa blokeerisid ühe ÜRO  Süüria vastase resolutsiooni, siis peaks kiiresti midagi muud  ette võetama..... muidugi Iraanil on ju tuumarelv.... Kui EL või USA sinna konflikti sekkuks, siis võib ju tuumasõda puhkeda....heldeke, olukord on ikka päris tõsine... tahaks ikka nagu elada.. kahju, et ÜRO tasemel ei ole ja tal selistes olukordades nii vähe võimalusi on....
Eks lähipäevil kuuleb, kuidas Süürias see vennatapu sõda  kulgeb... kuid on siiralt kahju inimestest!
rahulikku õhtut teile

leevikesed

Kohvitan siin akna juures ja  imetlen neid punaseid pallikesi... kui ukse avan, on nad kohe läinud ja pildile ei taha kuidagi tulla.. veel on selline lugu, et  ostsin lindudele sügisel uue toidumajakese (tehtud Taanis), kaetud üleni võrguga, kui ma katuse alt linnutoidu sisse sõputasin, siis vajusid  sihvkad võrkust läbi..lõikasin siis akendel võrgu eest ja panin  majakese põhja tihedama võrgu, tihased jt. linnud saavad sisse hüpata ja süüa, aga leevikesed ja suuremad ei mahu..olen siis neile  toitu lumele visanud..nüüd püüan aknast sööjaid pildile saada, kuid  moblaga aknast võetuna  jäävad  ikka pisikeseks (õpin veel fotokunsti) , aga asi seegi.....
                                     põõsa taga  veel mõni punapall peidus
Nii imeilusad  need punased, sinakad, rohelised jne  sulepallikesed valgel lumel..
Hea et tööle ei pea ruttama, igal eal oma võlud... nüüd siis edasi järgmiste talverõõmude juurde!
pai teile!

neljapäev, 9. veebruar 2012

suuskadele

Hopp-la-laa, küll on mõnsa elada! Täna võimlesin muusika saatel, nüüd kõik liikmed ja lihased  mõnusad, kohe vaja suuskadele  ja  dendroparki, L on ka selle laine peal. Kuigi tema ihkab Kuutsemäele, ta ju slalomi poiss...mina aga kardan oma vigaste luude pärast, ja sõidan seal maratoni rajal, kus on ka parajaid laskumisi ja tõuse. Muidugi lähme Kuutsemäele kui ilm  pehmemaks läheb ja lõunamaa mõnud  meelest ...aga  talve saab praegu täisrinnaga  nautida.. no lausa muinasjutuline...
 Käisime suvila keldrist mahlasid ja moose toomas, samuti on meil seal ka juurvilju, õunad juba nahka pistetud.... no nii ilus talv.. armastuse valudki meelest läinud.. kuid  küll tulevad jälle päevad kus süda idagi muud ihkab..  aga täna siis suuskadele!
tulge ka!

kolmapäev, 8. veebruar 2012

lauludest

Oi, mulle hakkas väga meeldima üks laul.. selle peab küll kohe ära õppima....juttu on seal muinasjutu maast - kohe nagu minu unistustest ja  ilusa minoorse viisiga teine veel...laulmine ju üks minu lemmiktegevustest, juba proovisin seda laulu veidi akordioniga mängida...nii põnev!
Ma õppisin akordioni mängima kui luutuberkuloosiga  kipsis lamasin, palatikaaslased asetasid akordioni mulle kõhu peale ja nii ma harjutasin, esimene lugu oli "Oh millal saaksin ma mustlasena...."  see oli siis mu lemmiklaul ja sobis lamajale haigele, sest lamasin 8 kuud järjest peale oppi ümmarguses kipsis...oppiga eraldati mul osa kahjustatud luukudedest...oh seda valu küll, mis ma  tookord tunda sain.. olin siis järjest  haiglas 1,5 aastat,  hiljem kui lapsed sünnitasin haigus kordus,  olin jälle väga kaua haiglates, kuid siis lamasin ainult kipsvoodis, seal sai ennast ikka sügada ja  põetajad said mu keha pesta, mitte nii, nagu ümmarguse kipsi aegu....seal Tln-s Hiiul oli siis  Tuberkuloosi sanatoorium - nüüd on vist Onkoloogia haigla...
Kui ma istuda juba  sain, siis proovisin ajaviiteks ka viiulit
Ah, ma kogemata kaldusin teemast kõrvale ja läksin üle oma elu raskematele hetketele.....................
ei,   need on möödas ja sellist valu ma enam ei ole viimastel aastatel tundnud... nüüd võtan  elu mõnuga..laulud ja musitseerimine on aidanud mul elada ja kõigist rõõmu tunda... ka armastust muidugi olen nautinud,  aga    tahaks ikka veel ....
kalli-kalli kõigile!

jälle armastusest

Täna on hommikust saati mul selline romantiline meeleolu..kohutav igatsus armastuse järele! Miks? No nii tahaks kohe kedagi armastada.. mõtlesin  meestest  minu elus ja leidsin, et kõiki olen omamoodi armastanud..lasteisaga oli nooruslik armastus, pereloomise ja lastekasvatamise armastus, L-ga on armastus - aidata teine teisel elada, oma targa sõbraga on platooniline armastus, tänu tema isiklikele omadustele selleks see ka jääb.. aga sellist kirglikku minu heale vastavat armastust praegu nagu ei olegi...mis puudu see puudu... oh, seda igavest looduse  kutset küll! See ei kao aastatega kuhugi... vibraatori peitsin kassi eest kappi, ehk läheb vaja kui päris üksi jään... kuigi tehnika on tehnika..inimlikku  soojust ja armatsemist see küll ei paku....
Vaatan õues linnukesed kudrutavad juba  ja meie nunnulgi passib üks isane ukse taga...aga mind ei passi keegi...naljakas ja lõbus, et see nii on...minu naabrinaine, kes on 80.ringis, ütleb, et tahab ka armastust...vist on see naiste igavene unistus... ei ole kuulnud, et keegi ütleks, et ta on terve  elu suurt armastust nautinud  ja on niiiiii õnnelik.....V.-olla ei oska ma ise teistele anda seda, mida nad vajavad, ehk ei oska ise hea olla..kuigi olen püüdnud....noh, selline siis täna minu päevake, igatsev...
ilusat armastust teile!

teisipäev, 7. veebruar 2012

talvepäev

Vau, kui ilus päikseline talveilm on   täna ....kuid külmavõitu...  majade korstendest tõusev suits läheb otse taevasse....see tähendab. et ilmamuutust ei tule....nii  tore, et  elan Karlovas, kus on palju eramaju ja köetakse ahjusid, kuidagi tuletab lapsepõlve meelde...vaatamata külmale ka  linnukesed on oma majakeste juures ja usinasti jahvatavad sihvkasi.. ..nii mõnus vaatepilt
Täna sain tütre käest kirja koos mõne fotoga, mis on tehtud jõululaupäeval .. nii armas temast.. näitan teile ka ühte pilti.. kahjuks poja pere puudub, nad  tulid alles järgmine päev meile  külla
 Vahete-vahel on mõnus ka  fotosi vaadata, muidu käib tänapäeval kõik läbi arvuti..
Lähen nüüd siis linna peale hulkuma...nii ilus päike...suusatamiseks vist veidi külm ja mul veel see soojamaa päike sees hinges ja kehas.. varsti on sõbrapäev, siis jälle, sõbrakesed - oleme kõik koos!
talvine kallistus teile!

pühapäev, 5. veebruar 2012

matused külmaga

 Juba Egiptusesse helistati, et suvila naaber on surnud ja matused on laupäeval, aga meie saabusime reede õhtul..nii et me sattusime +23 kr.  kohe  - 26 kr. külma  kätte, pidi ruttu aklimatiseeruma..eile oli kabelis ja surnuaial nii külm.. aga minemata jätta ka  ei  saanud, oleme ju ikka koos juubeleid tähistanud ja suvila mõnusi nautinud.Lõin siis oma rebased selga,  loomanahk hoiab   rohkem sooja kui mu  jopeke.. püüdsin läbi salli hingata, et mitte seda talvist köha omale jälle kaela saada...

Nii vammustesse pakitud ma sinna kabelisse läksingi....uhh seal oli ikka külm...siiani veel värisen kuigi haua kinni ajamisel haarasin ka korraks labida, et sooja saada........  matusel juhtusid ka loomakaitsjad olema, tegid mulle märkuse, issand jumal, kas tõesti rebaseid enam kanda ei tohi (ega ma igal aastal ei kannagi ja neid rebaseid ma ei tundnudki)....aga kanu, sigu jne.   ju tapetakse ...eriti valus on vaadata muidugi, kuidas lammast tapetakse..
Mis teha, mis teha, elu on selline   ja surelikud oleme me kõik... nii ma mõtlesin ka surnuaias selle suure külmaga...muld auras kui hauda kinni aeti... ennast lasen  küll krimeerida, väiksem auk ju vaja siis  kaevata...jah, matused on kurb sündmus! Ma ei kujuta ette, et ükskord mind lihtsalt  ei ole enam olemas?! Noh, kuidas küll nii....
Ei, peab ikka igast päevast rõõmu tundma ja elu nautima!
külm päikseline kallistust Tartust!

laupäev, 4. veebruar 2012

veel reisist

Seal sai ikka nalja  ka...iga pisikese liigutuse eest tahavad kohalikud raha...lennujaama WC-s seisis must mees,  paberirullist tõmmatud  ribad käes, ma  ütlesin, et raha pole (lubas ikka ilma)...siis tahtsin kaamelit pildistada (5 dollarit)..hiilisin  eemale  ja tegin siiski salaja puu tagant pilti
 Ka internettti pääsemisega sai nalja.. kohalik IT spetsialist oskas ainult ITkaarte müüa..parool oli välja kraabitud..aga minu läpakas nõudis veel  mingit nmr-t.. mees ütles , et need ei ole ladina tähed(vaadates ä ja ö) ja tema ei tea läpakast midagi.... palusin ühte taanlast appi.. püüdsime käte ja jalgadega seletada, et ülevamal pool on veel vaja mingit parooli.. ma nii kohutavalt naersin ja jätsingi nad seda asja arutama... hiljem üks eesti poiss leidis kaardi alumisest  nurgast selle hotelli parooli(nii väikselt kirjutatud) siis naersin veel rohkem, et nii lihtne see oligi, muidugi Elisa ma oskasin küll kohaliku saatja peale ümber lüllitada...aga ma õpin, õpin....
Nalja sai ka sellega, et L lubas  kui kohale jõuame merre karata...siis läks katsus varvaga  vett ja hakkas värisema, isegi lõuaots tal värises...käis ainult basseinis , mis oli soojendusega.. mina muidugi oma siberi karastusega näitasin klassi ja käisin  kolmel päeval meres ( u. 15-16 kraadi)...aga nahk siiani hell sest soolast (Punane meri on peale Surnud mere oma soolasusega teisel kohal)
                                            L mõtleb - mitu kraadi vesi oli?
aga põnevust ja nalja kui palju!
kalli teile!
                                                                                                                                      

reede, 3. veebruar 2012

tagasi Eestis

Oi  pääsesime eluga tagasi  koju.. Egiptuses igasugused möllud.. oli jalgpalli sõda..kohapeal tundus see jubadam.. nüüd tulid le inapäevad....suur hulk inimesi sai surma ja tuhanded vigstada....meid see otseselt ei puudutanud, aga  mul on siiralt inimestest kahju.
Kui see moslemite vennaskond võimule tuleb, siis oli meil vist viimane mõnus plaazitamine (edaspidi võib-olla peab kleidis ujumas käima, rätik peas jne)   see vist oleks Egiptuses demokraatia   teelt tõesti samm tagasi.. kohe ei tea millega seal need rahutused lõpevad!?
Aga praegune reis oli mõnus ja nauditav seekord oli veel  tore..  mulle meeldib ikka see meres vedelemine, L tegi isegi pildi

 Ja kui palju ilusaid looduse pilte.. lihtsalt ei jõudnud neid ära imetleda!
Mis mulle huvi pakkus oli see, et  ka seal prügi sorteeritakse!Ja põnevates nõudes...
Ilusat õhtut kõigile!  Uhhh olen nii väsinud...tuttu minek





kolmapäev, 1. veebruar 2012

maavärin

Uh, kui ehmatav, 30.01. oli siin väike maavärin.. see oli mu esimene kogemus...nagu tasakaalu häire või.. kestis 4-5 sekundit.. inimesed hakkasid lärmama ja hotellist välja jooksma, kuid  järgmisi tõukeid ei järgnenud ja siis kõik rahunesid... L just  pildistas mind kohaliku sõduriga ( valvavad meie hotelli), kui  värin hakkas....mina ehmatasin, arvasin , et sõdur vajub minu poole, aga siis  käis endast ka imelik nõks läbi, seetõttu pilt selline..
Me hakkasime L-ga just õhtusele jalutuskäigule minema...kui see juhtus... õhtud ja ööd on siin külmad.... L ütles, et täna öösel oli ka väike tõuge olnud... no see veel puudub! Peaks siit enne minema saama, kui maapõue vajume..pressis sellest ei räägita, kardetakse vist turiste kaotada...
muidu on  tore..päeval väga kuum.....nüüd päikest võtma  ja merre (kuigi mere vesi o külm), basseine  soojendatakse...
Eile käisime delfinariumis,  tee loksutas meid läbi. ..(palju lamavaid polits-e)....L oigab oma selga, ostsime rohelist salvi, mida valmistatakse ainult Egiptuses.. see  on väga tugeva mõjuga...võtame mõne tuubi kaasa.. mul tütrekesel jalg haige - äkki aitab valu vastu... L-l võttis kohe selja heaks..
Del-s oli põnev..üks delfiin isegi joonistas paberile pilte ja  nad tegid muidugi igasuguseid trikke..pildid on L aparaadis
                                           minu lemmiklilli on siin ka kollast värvi
killuke päikest teile siit lõunamaalt!